Termopuit – Mis on termopuit?

Termotöödeldud puidu ehk termopuidu valmistamiseks töödeldakse puitu üle 170 °C temperatuuril. Termotöötlus parandab puidu pehkimis- ja ilmastikukindlust ning soojusisoleerivust ja vähendab puidu niiskuspaisumist. Kõrgel temperatuuril eraldub puidust ka vaik.

Termopuidust valmistatud toodete kasutuskohad siseruumides on nt seinad, laed, põrandad, saunad, sisustuselemendid ja mööbel. Välistingimustes kasutatakse termopuitu hoonete fassaadidel, õueala ehitiste juures ning tisleritoodete valmistamisel (uksed, aknad, mööbel).

Termopuidu valmistamine

Puidu temperatuur tõstetakse kiiresti umbes 100 °C-ni, pärast seda tõstetakse temperatuuri juba aeglasemalt . Kasutatav tooraine peab olema eelkuivatatud vähemal 12%. Veeaur toimib kaitse-gaasina, takistades puidu lõhenemist ning mõjutades puidus toimuvaid keemilisi muutusi. Puidu niiskusprotsent langeb peaaegu nulli.
Tegeliku termotöötluse ajaks tõstetakse temperatuur vastavalt vajalikule töötlusastmele üle 170 °C.

Temperatuuri alandamine ja niiskuse ühtlustamine

Temperatuuri alandatakse pihustatava vee abil. Puidu niiskus ühtlustatakse vastavalt kasutusobjektile, enamasti üle 4-protsendise sisalduseni.

Termotöötluse mõju puidu peamistele omadustele:

•    Niiskustasakaalu väärtus alanenud

•    Pehkimiskindlus paranenud

•    Soojusisoleerivus tõusnud

•    Puit on läbinisti värvunud

•    Vaik on eemaldunud

•    Mõõdus püsimine paranenud

•    Paindetugevus pisut vähenenud

•    Murdumistugevus vähenenud

Tihedus

Tiheduse all mõistetakse detaili mahukaalu, mille ühik on kg/m3. Termotöötlus vähendab pisut puidu tihedust.

Tugevus

Puidu tugevusel on otsene seos puidu tihedusega. Termotöötlus vähendab puidu tihedust ja sellega vähenevad ka tugevusomadused, kuid kaalu/tugevuse suhe jääb tegelikkuses siiski muutumatuks.

Paindetugevus
Alla 200 °C temperatuuril tehtud termotöötlus puidu paindetugevusele erilist mõju ei avalda. Termotöödeldud saematerjali ei soovitata siiski kasutada kandvates konstruktsioonides. Paindetugevuse vähenemine on otseselt seotud puidu oksakohtadega, kus tugevus on okste tõttu muust puidust väiksem.Lisaks mõjutab puidu paindetugevust ka okste liik. Surnud või osaliselt surnud oksad vähendavad puidu tugevust rohkem kui terved oksad.

Survetugevus
Termotöötlus ei vähenda puidu survetugevust. Mõju võib teatud osas olla isegi vastupidine. Piir-koormuste puhul ei ole termotöödeldud puidul sama elastsust nagu tavalisel puidul. Survetugevusele avaldab olulist mõju puidu tihedus.

Lõiketugevus
Tavapärastel termotöötlustemperatuuridel on lõiketugevuse vähenemine üsna minimaalne.

Murdumistugevus
Termotöötlus vähendab puidu murdumistugevust olenevalt töötlustemperatuurist 30–40%.

Kõvadus
Termotöötluse mõju puidu kõvadusele on vähene. Kõvadusele avaldab suuremat mõju puidu tiheduse varieerumine ja kasutatud puiduliik.

Niiskustasakaal
Termotöötlus vähendab puidu niiskustasakaalu väärtust. Kõrgel temperatuuril töödeldud puidu niiskustasakaalu väärtus on 40–50% madalam kui töötlemata puidul.

Mõõdus püsimine

Niiskustasakaalu väärtuse vähenemise tõttu paraneb oluliselt termotöödeldud puidu mõõdus püsimine. Termotöödeldud puidul võib nii radiaalne kui ka tangentsiaalne paisumine niiskuse lisandumisel olla 40–50% väiksem kui tavalisel puidul.

Veeimavus

Termotöötlus vähendab vee imendumist puitu. Vastavate katsete käigus on leitud, et termotöödeldud puitu imendub oluliselt vähem vett kui tavalisse puitu.

Soojusjuhtivus
Soojusjuhtivus on 20–25% madalam kui tavalisel puidul samades oludes. Termotöötlus parandab puidu soojusisoleerivust.

Bioloogiline vastupidavus
Laboritingimustes läbi viidud  katsete  kohaselt parandab termotöötlus oluliselt puidu bioloogilist vastupidavust. Tehtud välikatsete tulemuste põhjal ei soovitata termopuitu  kasutada pidevas kokkupuutes niiske pinnasega kohtades, kus on vaja konstruktsioonilist tugevust.

Ilmastikukindlus
Looduslikes tingimustes on termopuidu niiskussisaldus tavapärase puiduga võrreldes umbes poole väiksem. Ultraviolettkiirgusest tulenev pinna pragunemine on termopuidu puhul väiksem kui tavalisel puidul. UV-kiirguse tõttu võib termopuidu algne värv siiski pleekida. Värvi säilitamiseks soovitatakse puidu pinda töödelda UV-kaitset andva vahendiga.

Termotöödeldud puidutoodete üldklassifikatsioon

Üldklassifikatsioon sisaldab okas- ja lehtpuudele eraldi termotöötlusastmetel põhinevat liigitust. Töötlustemperatuurid on määratud lõplikust kasutuskohast tulenevate nõuete alusel. Tooteliikide nimetused on Thermo-S ja Thermo-D.

Okaspuud
Thermo-S
Töötlustemperatuur:
190 ± 3 °C
Thermo-D
Töötlustemperatuur:
212 ± 3 °C
– konstruktsiooni-komponendid
– sisustus ja püsimööbel, kuivad ruumid
– toamööbel
– aiamööbel
– saunalavalauad
– põrandad
– akna- ja uksekonstruktsioonid
– välislaudis
– aknaluugid
– räästalauad
– välislaudis
– räästalauad
– välisuksed
– aknaluugid
– väliskonstruktsioonid
– sauna- ja vannitoasisustus
– põrandad
– terrassid
– aiamööbel

 

Lehtpuud
Thermo-S
Töötlustemperatuur:
185 ± 3 °C
Thermo-D
Töötlustemperatuur:
200 ± 3 °C
– sisustus
– püsimööbel
– toamööbel
– põrandad
– saunakonstruktsioonid
– aiamööbel
Samad kasutuskohad nagu
klassis Thermo-S.
Tumedama värvitooni saamiseks kasutatakse
Thermo-D klassi tooteid.

Hööveldamine

Termopuitu saab hööveldada tavaliste höövelmasinatega. Hööveldamisel saavutatakse kergesti suurepärane pinna kvaliteet. Höövelmasinate seadistusväärtused tuleb siiski valida enam-vähem samasugused kui kõva puidu seadistusväärtused.

Hea lõpptulemuse saab korralike teradega. Suurim lõhenemisoht on freesimise alg- ja lõppfaasis, kui freesitakse puidusüü ristsuunas. Hoolika freesimisprotsessi planeerimise abil saab lõhenemisohtu vähendada.

Pinnatöötlus

Termotöödeldud puit on kauni pruunika tooniga. Algse värvitooni säilitamiseks ja pinna lõhenemise vältimiseks soovitatakse kasutada UV-kaitset andvat pinnatöötlust. Õlipõhised pinnatöötlusained toimivad samamoodi nagu töötlemata puidul. Veepõhiste pinnatöötlusvahendite imendumine on aeglasem, seepärast soovitatakse kasutada pikema kuivamisajaga tooteid.

Liimimine

PVAc-liimide toime põhineb vee imendumisel puidu sisse. Seepärast soovitatakse PVAc-liimide kasutamisel rakendada pikemaid surve- ja kuivamisaegu kui töötlemata puidu puhul. Lisaks soovitatakse kasutada liime, mille veesisaldus on minimaalne.

Termopuiduga toimivad hästi polüuretaanliimid. Sellised liimid vajavad kõvastumiseks siiski niiskust. Kõvastumisprotsessiks vajalik niiskus võetakse kas puidust või ümbritsevast õhust. Kui nii puit kui ka õhk on kuivad, võib liimimine ebaõnnestuda. Polüuretaanliimide kasutamisel soovitatakse liimitavat  puitu eelnevalt niisutada.
Keemiliselt kõvastuvad liimid toimivad  normaalsel moel.

Mehaaniline kinnitamine

Termotöötlus vähendab pisut puidu murdumistugevust. Kruvikinnituste puhul soovitatakse kasutada isepuurivaid kruvisid. Augu ettepuurimine vähendab lõhenemisohtu. Kinnituskruvidena soovitatakse kasutada roostevabast terasest valmistatud harva keermega puidukruvisid.

Haamriga naelutades tuleks naelad lüüa vähemalt 30 mm kaugusele detaili otsast või puurida augud ette. Suurepärase kinnituse saab suruõhutööriistade abil. Suruõhutööriistade kasutamisel tuleb löögijõud reguleerida nii, et naelad tungivad piisavalt, aga mitte liiga sügavale puidu pinda.

Pikaajalise konstruktsiooni tagamiseks ja värvumise vältimiseks soovitatakse niisketes oludes kasutada roostevabast või happekindlast terasest kinnitustarvikuid. Galvaanitud kinnitustarvikuid võib kasutada juhul, kui galvaanitud pind jääb terveks või kinnituskoht värvitakse üle.

Keskkonnakaitse

Temotöödeldud puit on keskkonnasõbralik ja looduslik toode. Tootmisprotsessis kasutatakse ainult soojust ja veeauru. Ühtegi kemikaali valmistamise käigus ei kasutata.